Elektromagnetlained
Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja vastupidi, ning see üksteist ülal hoidev paar levib ruumis elektromagnetlainena, mille hulka kuulub ka nähtav valgus.
Practise this conceptMuutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ning see muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuva elektrivälja — kumbki taastab teineteist teel edasi liikudes. See üksteist ülal hoidev paar levib ruumis iseseisvalt elektromagnetlainena, ilma et selle kandmiseks oleks vaja mingit keskkonda.
See viimane punkt eristab elektromagnetlaineid heli- ja veelainetest, mis tõepoolest vajavad levimiseks keskkonda. Valgus, mis jõuab Maale Päikeselt, on läbinud 150 miljonit kilomeetrit sisuliselt tühja vaakumit — midagi, mida helilaine lihtsalt teha ei suuda.
Nähtav valgus on vaid kitsas viil palju laiemast elektromagnetlainete spektrist, mis hõlmab raadiolaineid, mikrolaineid, infrapunakiirgust, ultraviolettkiirgust, röntgenkiiri ja gammakiiri — kõik need on põhimõtteliselt sama tüüpi laine, erinedes ainult sageduse ja lainepikkuse poolest. Igaüks neist, alates pikimast raadiolainest kuni lühima gammakiireni, levib vaakumis täpselt sama kiirusega: valguse kiirusega.
Key ideas
Requires: Elektromagnetiline induktsioon, Laine omadused: amplituud, lainepikkus ja sagedus
Unlocks: Elektrilise dipooli kiirgus, Elektromagnetlained aines, Erirelatiivsusteooria postulaadid, Radiomeetrilised ja fotomeetrilised suurused, Rayleighi ja Mie hajumine, Poyntingi vektor, Valguse laineloomus
Common misconceptions
- Elektromagnetlained vajavad levimiseks keskkonda, samamoodi nagu helilained.
- Kõik elektromagnetlained levivad vaakumis erineva kiirusega, olenevalt nende sagedusest.
- Ainult nähtav valgus on elektromagnetlaine; raadiolained ja röntgenkiired on teistsugune nähtus.
Resources
Kuulub nende TÜ ainete hulka
See mõiste on kaardistatud järgmis(t)e Tartu Ülikooli õppekava aine(te) osaliseks kattmiseks.
- Elekter ja magnetismLOFY.01.007