Füüsikalised suurused ja ühikud
Füüsikaline suurus on arv koos ühikuga; SI süsteem määrab seitse baasühikut, millest tuletatakse kõik teised.
Practise this conceptFüüsikaline suurus on alati arv koos ühikuga — üksik "5" ei tähenda füüsikas midagi, kuid "5 meetrit" kirjeldab midagi reaalset. Ühiku ära jätmine ei kaota lihtsalt detaili, vaid kogu tähenduse.
SI süsteem määrab seitse baasühikut — meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela — ning ehitab kõik teised ühikud nende seitsme kombinatsioonidest. Njuuton on näiteks lihtsalt lühend kilogrammi ja meetri korrutisele jagatuna sekundi ruuduga; jõu kirjapanek baasühikutes njuutonite asemel annaks täpselt sama tulemuse, ainult tülikamalt.
Ühikute kaasashoidmine kogu arvutuse vältel toimib ka sisseehitatud veakontrollina: kui kiiruse valem annab vastuseks kilogrammid, on algebras midagi valesti läinud — ühikute mittesobivus on üks kiiremaid viise vea tabamiseks, enne kui see jõuab vale lõppvastuseni.
Key ideas
Unlocks: Aatomid ja aatomituum, Elektrilaeng ja elektrivool, Mõõtmine, täpsus ja õigsus, Rõhk vedelikes, Peegeldumine ja murdumine, Skalaarid ja vektorid, SI määratlused, jälgitavus ja kalibreerimine, Kiirus ja liikumine, Temperatuur ja soojus, Lained ja võnkumised
Common misconceptions
- Ühikud on lihtsalt sildid, mida saab arvulisele vastusele lõpus juurde lisada, mitte arvutuse osa.
- Arv ilma ühikuta on ikkagi täielik füüsikaline suurus.
- Kõik SI baasühikud saab tuletada ainult pikkusest ja ajast.
Resources
Kuulub nende TÜ ainete hulka
See mõiste on kaardistatud järgmis(t)e Tartu Ülikooli õppekava aine(te) osaliseks kattmiseks.
- füüsikaline maailmapiltLOFY.01.002
- Kaasaegse metroloogia alusedLOFY.01.037
- Laboritöö praktikumLTFY.01.011