Füüsikalised suurused ja ühikud
Füüsikaline suurus on arv koos ühikuga; SI süsteem määrab seitse baasühikut, millest tuletatakse kõik teised.
Practise this conceptFüüsikaline suurus on alati arv koos ühikuga — üksik "5" ei tähenda füüsikas midagi, kuid "5 meetrit" kirjeldab midagi reaalset. Ühiku ära jätmine ei kaota lihtsalt detaili, vaid kogu tähenduse.
SI süsteem määrab seitse baasühikut — meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela — ning ehitab kõik teised ühikud nende seitsme kombinatsioonidest. Njuuton on näiteks lihtsalt lühend kilogrammi ja meetri korrutisele jagatuna sekundi ruuduga; jõu kirjapanek baasühikutes njuutonite asemel annaks täpselt sama tulemuse, ainult tülikamalt.
Ühikute kaasashoidmine kogu arvutuse vältel toimib ka sisseehitatud veakontrollina: kui kiiruse valem annab vastuseks kilogrammid, on algebras midagi valesti läinud — ühikute mittesobivus on üks kiiremaid viise vea tabamiseks, enne kui see jõuab vale lõppvastuseni.
Key ideas
Unlocks: Aatomid ja aatomituum, Elektrilaeng ja elektrivool, Mõõtmine, täpsus ja õigsus, Peegeldumine ja murdumine, Skalaarid ja vektorid, Kiirus ja liikumine, Temperatuur ja soojus, Lained ja võnkumised
Common misconceptions
- Ühikud on lihtsalt sildid, mida saab arvulisele vastusele lõpus juurde lisada, mitte arvutuse osa.
- Arv ilma ühikuta on ikkagi täielik füüsikaline suurus.
- Kõik SI baasühikud saab tuletada ainult pikkusest ja ajast.