Seisulained
Seisulaine tekib, kui kaks identset lainet levivad vastassuundades ja interfereeruvad, tekitades liikumatuid nullnihkega punkte, mida nimetatakse sõlmedeks.
Practise this conceptSeisulaine tekib, kui kaks identset lainet levivad samas keskkonnas vastassuundades ja interfereeruvad — klassikaline viis selle tekkeks on laine peegeldumine kinnitatud otsast ja tagasijooksmine iseendasse. Selle asemel, et muster leviks, saad mustri, mis jääb paigale, võngudes ühes kohas.
Teatud punktid, mida nimetatakse sõlmedeks, jäävad täiesti liikumatuks, ükskõik kui suur on laine amplituud mujal, sest kaks vastassuunas levivat lainet tühistavad seal alati täpselt üksteist. Kahe naabersõlme vahepeale jäävad kõhud, kus kaks lainet alati võimendavad üksteist ja võnkumine on kõige suurem.
Kuna seisulaine ei levi kuhugi, ei kanna see energiat mööda oma pikkust samamoodi nagu jooksev laine — energia jääb lõksu, loksudes edasi-tagasi sõlmede vahel. See ongi täpselt muster muusikariistade taga: kitarrikeel või orelivile heliseb kindlatel sagedustel, sest ainult teatud lainepikkused mahuvad täpselt selle kinnitatud otste vahele, et üldse seisulaine moodustada.
Key ideas
Requires: Interferents ja difraktsioon, Harmooniline võnkumine
Formulas
| Symbol | Name | Unit |
|---|---|---|
| sagedus | Hz (herts) | |
| kiirus | m/s (meeter sekundis) | |
| vahemaa | m (meeter) |
Common misconceptions
- Igal seisulaine punktil on sama võnkeamplituud.
- Seisulaine kannab energiat mööda oma pikkust, samamoodi nagu jooksev laine.
- Seisulaine sõlmed on maksimaalse nihkega punktid.