Mool ja aine hulk

Keemia toimub üksikute aatomite ja molekulide vahel, kuid keegi ei suuda neid ükshaaval üle lugeda — nähtav osake mistahes ainest sisaldab osakesi, mille arvus on üle kahekümne numbrikoha. Mool ületab selle lõhe. See on loendusühik, nagu "tosin", kuid mõõtmatult suurem: üks mool on 6,022 × 10²³ osakest, Avogadro arv.

Just selle kindla arvu valimise mõte seisneb selles, mida see massidega teeb. Aine moolimass grammides mooli kohta on arvuliselt sama mis ühe selle osakese mass aatommassiühikutes. Süsinikuaatomi mass on 12 u, seega kaalub mool süsinikku 12 g. Veemolekuli mass on 18 u, seega kaalub mool vett 18 g. Kaal, mis mõõdab gramme, muutub seega molekulide loendamise vahendiks — ja just seepärast saavad keemikud üldse kvantitatiivselt töötada.

Kaht segadust tasub ennetada. Mool ei ole massikogus: mool heeliumi kaalub 4 g ja mool rauda 56 g, kuid mõlemad sisaldavad sama arvu aatomeid, ja selles ongi mõte. Ja moolimass (grammi mooli kohta, terve proovi omadus) ei ole ühe molekuli mass (aatommassiühikutes, üksiku osakese omadus) — arvud langevad teadlikult kokku, kuid ühikud ja tähendused mitte. Ka aine olek ei muuda midagi: mool on mool, olgu aine gaas, vedelik või tahkis.